Ukse vahetamine

Et mul endal püsiks asjadest selge pilt, siis täna tuleb postitusi nagu Vändrast laudu. Sry kutid :)

Igal juhul üks päev, kui koju jõudsin, oli magamistoa uks kadunud ja selle asemel haigutas suur auk. Anna veel Riivole oma kodu võtit :)

Mis seal siis ikka, läks uue ukse valimiseks. Valitud sai selline:

Ma ei tea, mis mõõtudega küll Nõukogude ajal tegeleti, aga tänapäevaste mõõtude järgi 90cm uks jäi laiaks ja 80cm jäid just nii suured vahed nagu pildil näha.

Selge see, et tuleb krohvima hakata. Pärast ehitusfoorumites eelinfo kogumist asusin siis ühel esmaspäevaõhtul pärast trenni krohvisegu valmistama. Oma suureks rõõmuks avastasin, et tehniliselt pole siin midagi erinevat koogi valmistamisest :) (vabandan ette kõikide ehitajate ees, keda selline võrdlus haavab :))

Igal juhul oli pakendil kirjas, et 5kg krohvi tuleb segada 3l veega. Fine, aga mul oli 420g krohvi. Nagu kokale kohane, tuleb ristkorrutis abiks võtta :)
Pakendil oli ka kirjas, et segu tuleb valmis teha akutrelliga. Naine hakkas mõtlema:

1. Vanaisa proovis akutrelliga aastaid tagasi mannavahtu vahustada (tagajärgede osas on sunnitud ajalugu vaikima:))
2. Kui mees valis mannavahu tegemiseks akutrelli, siis järelikult on akutrelliga töödeldavad asjad nii manna kui (pakendi kohaselt) krohvisegu
3. Naine kasutab manna töötlemiseks mikserit või visplit
4. Järelikult võib naine kasutada mikserit või visplit ka krohvisegu töötlemiseks (sest vastavalt punktile 2 on manna ja krohv ju oma olemuselt samad)

Kuna juba võrdlus mannaga tekkis, siis mõtlesin, et kõige lihtsam on mannaputru teha nii, et paned piima potti ja siis hakkad vähehaaval mannat lisama pidevalt segama. Proovigem siis ka krohviseguga nõnda.

Asi töötas perfektselt - krohvisegu sai valmis viisil "mannapudru keetmine" (lisasin küll natuke enam krohvisegu, kui pakendil kirjas, sest nii sai segu mõnusam).

Puhastasin siis ukseava, niisutasin aluspinda (aitähh Hannesele nõuande eest :)) ja hakkas pihta plätserdamine. Kuigi esialgu oli elavalt veel meeles akende pahteldamise fiasko, kus meesterahvas minu pahteldamise peale sai kõhutäie naerda, ei olnud see algus just kõige enesekindlam. Pärast mõnda minutit selgus aga, et tehniliselt on käeliigutus ja metoodika sama, mis tordi kreemikatte tegemine. Tulemus sai siis selline:

Mina olen rahul:)